Leedu järel jääb euroklubi ukse taga vaikseks

Mitmed suuremad riigid nagu Tšehhi, Ungari või eriti Poola on tajunud kriisi ajal iseseisva rahapoliitika ja valuutakursi liikumisruumi eeliseid. Ent ka probleeme, kui oled nagu Rootsi ennast investorite silmis riigina hästi majandanud ning välisraha riiki n-ö varju tulvab. Krooni tugevus oli kriisi ajal Rootsi eksportivatele firmadele paras peavalu ja keskpank kurja kriitika all. Ent 90nendate aastate kriisikogemusega rahaliidu eelkäijast ERMist, mil Rootsi keskpank krooni seotud kursi kaitseks intressimäära 500%-le tõstis, on Euroopa ühisraha rootslastesse ilmselt jätnud sügava kahtluse – nii ka 2003. aasta referendumil eurole öeldud ei.

Balti riikide ja ka Soome puhul on euroga liitumisel majanduslikest argumentidest tihti olulisemanagi kõlanud julgeoleku argument. Kuulumine Euroopa tuumikusse veel ka rahasideme kaudu annab justkui täiendava garantii keerulise idanaabri vastu. Sama argument kõlas viimati tänavu suvel, kui Venemaa oli Krimmi annekteerinud, isegi Poolas. President, rahandusminister ja keskpanga juht möönsid kõik kolm, et 2015. aasta parlamendivalimiste järel tuleks euro teema Poolas lauale tõsta. Liitumist just julgeoleku kindlustamise nimel pooldab tuliselt endine Solidaarsuse juht Lech Walesa.

Ent rahva vastuseis on väga tugev – oktoobrikuise küsitluse andmeil oli euro käibelevõtu vastu 76% poolakatest. Ajalehele Financial Times antud intervjuus ütles kriisi ajal edukalt ka rahapoliitika hooba kasutanud Poola keskpanga juht Marek Belka, et eurosse ei ole kiiret. Ning sama näib olevat uue valitsusjuhi Ewa Kopaczi seisukoht - esmalt peab euroala oma probleemid lahendatud saama. Poola endise peaministri Donald Tuski saamine Herman van Rompuy mantlipärijaks Ülemkogu eesistuja ametis, lükkab ümber sellegi argumendi euro poolt, et ELi kõrge ametikoha võib saada vaid rahaliidu liikmestriik.

Julgeolekuargument võib naasta, kui Venemaa uut agressiivsust ilmutab. Või kui mõne euroalalt väljas riigi pangandus peaks näiteks kinnisvaraturu probleemide tõttu raskustesse sattuma. Euroopa Keskpanga toetus on kriisis oluline abi. Leedu endine peaminister Andris Kubilius on väitnud, et saanuks Leedu eurosse juba esimesel katsel 2007. aastast, ei oleks 2008-2009 majanduskriis välisraha sissevoolu katkedes nii ränk olnud.

Nõustuda võib ka Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi novembri lõpus Helsingi ülikoolis öelduga, et rahaliitu kuulumine annab väikeriigile suveräänsust juurde, tagades koha otsustajate laua ümber. Balti riigid loobusid iseseisvast rahapoliitikast juba siis, kui oma valuuta kas Saksa marga või USA dollariga sidusid. Nüüd saab ka Leedu koha Euroopa Keskpanga nõukogus, ehkki uue hääletussüsteemi käivitumisega 19. liikmesriigi lisandumisel hakkab hääleõigus roteeruma.

Üleilmne finantskriis tõmbas rahaliidu kipakalt konstruktsioonilt ja majanduslikult reaalsuselt teki pealt. Lubatud stabiilsust polnud kuskil, kui raha Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania võlakirjadest pages ning euroala raskustes liikmesriigid polnud paremas seisus kui mõnes välisvaluutas laenu võtnud arengumaad. See oli enne, kui Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi lausus oma võlusõnad – keskpank kaitseb eurot iga hinna eest, võttes sisuliselt pankadele viimase instantsi laenuandja rolli, mis seni puudus. Ning enne, kui euroala sammhaaval puuduvaid kaitsemehhanisme looma asus.

Mitmed rahaliidus oma majanduse tasakaalust välja lasknud riigid on pidanud läbi tegema väga ränga korrektsiooni, tuues kannatavate tavainimeste vihast rahaliitu ka poliitilise riski. Kõige ilmsem on see taas erakorraliste valimiste künnisel Kreekas, ent selgelt nähtav ka Prantsusmaal (Marine Le Peni Rahvusrinne) , Itaalias (Beppe Grillo viie tärni liikumine), Hispaanias (Podemos) ning isegi Saksamaal (AfD).

Kuuldavasti plaanib Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes muuhulgas omab pikka kogemust nii euro käibeletuleku eelloost (olles üks Maastrichti lepingu rahaliitu puudutava osa koostajaid) kui ka kriisitõrjest (juhtides tol ajal eurogruppi), uue aasta alguses kokku kukkuda eraldi Ülemkogu, et arutada rahaliidu järgmisi reforme. See on ka Euroopa Komisjoni ühe asepresidendi Valdis Dombrovskise vastutusala. Raske on prognoosida, kuhu siit edasi liigutakse – euros kombineeruvad majandusloogika, päevapoliitika ning finantsturgude hirm ja arm. Ja nii pole imestada, et rahaliidust väljas riigid eelistavad praegu veel eemalt „passida“.